Tenerife söögi ja köögi kompass

Tenerife on Kanaari saarestiku suurim saar nii pindalalt kui ka elanike arvult. Eestlasel on hea Tenerifet võrrelda Saaremaaga, kuna nad on pindalalt suhteliselt sama suurusega. Kanaari saari, nende hulgas ka Tenerifet teatakse juba aegade algusest saadik kui paradiisisaari. Ja kuna paradiisis soovivad kõik elada, siis on Tenerifel sõbralikult koos elamas inimesi väga paljudest erinevatest rahvustest.

Kõik suuremad rahvakillud, kes on Tenerifele elama asunud, on endaga kaasa toonud ka parima osa oma traditsioonilisest köögist. Nii leiab tänasest Tenerife rahvuslikust köögist jälgi Tenerife põliselanike guanchide kui ka Tenerife vallutamise järel saarele saabunud rahvaste nagu hispaanlaste, itaallaste, portugallaste jt rahvaste traditsioonilistest toitudest.

Üldisemalt Kanaari saarte tüüpiliste toitude kohta saate lugeda meie lehelt siit artiklist, või kui teil on soov külastada Michelini tärnidega kõrgelt hinnatud ja pärjatud Tenerife restorane, siis saate lugeda Tenerife Michelini restoranidest.

Tenerife lihtsamad ja väga tüüpilise toiduga söögikohad

Tenerifel on olemas ka lihtsamad väga tüüpilise kanaari toiduga nn sööklad, kus toitude valik ei pruugi olla väga lai, aga hinnad on tihti soodsad ja toit täpselt selline nagu see just väga kohalikele maitseb. Selliseid söögikohtasid nimetatakse - Guachinche.

Guachinchedeks kutsuti algselt ajutisi talgu sööklaid, kus saagikoristuse ajaks kokku kutsutud talgulistele pakuti kohalikku toitu, mida seesama talu või naabertalud sealsamas kasvatasid. Guachinche sai avada talu, kes ise viinamarja kasvatas ja sellest veini tootis. Nii kujuneski algselt veini „hulgimüügi“ punktist, kus veini proovimise kõrvale lihtsat kodutoitu pakkuda võis, söögi- ja kooskäimiskohad. Peale töönädala lõppu olid tihti kohal ka pillimehed ja löödi tantsu. Guachinchede algus ulatub 17.sajandisse, kui inglismaa kaupmehed käisid siinset veini ostmas, et seda kodumaale importida. Guachinchede algusajaga seotud legendi ja teisi Kanaari saarte legende ja lugusid kuuled meie saaretuuridel.

Tänapäeval enam talguid ei korraldata, küll aga on võetud kasutusele kunagise talgusöökla nimi Guachinche kui tüüpilist kanaari toitu pakkuv lihtne söögikoht, mis on kohalike hulgas jätkuvalt ülimalt populaarne.

Guachinche soojusest, lihtsusest ja meeleolukast külaelust aimu saamiseks soovitame vaadata sellekohast dokumentaalklippi, mis pärineb Kanaari saarte ajalugu tutvustavalt leheküljelt.

Tenerife traditsioonilistest toitudest

 Kindlasti ei saa mööda minna gofiost või nagu guanchid seda nimetasid ahoren’ist. Gofio ehk ahoren oli guanchide põhitoiduaine enne saarte vallutamist Kastiilia–Aragoni kuningriikide poolt 15.sajandil. Samuti liikus koos uusasukatega gofio või siis ahoren ka nn Uude-Maailmasse ehk Ameerikasse, kuna seda oli lihtne säilitada ja omas väga head toiteväärtust. Nii jõudis gofio näiteks Uruguaisse, Brasiiliasse ning Venetsueelas hakati gofiot kutsuma fororoks. Nagu eesti vanasõna ütleb, et heal lapsel mitu nime.

Gofio sisaldab eelnevalt röstitud teravilju, näiteks otra, nisu, hirssi, mida röstiti ja seejärel jahvatati käsitsi käsikivi vahel peeneks jahuks. Olenevalt piirkonnast, näiteks Tenerife põhjakaldal, kus on rohkem sademeid, jahvatati sinna sisse ka herneid, läätsesid ja ube. Gofio ehk ahoren sisaldas täpselt neid aineid, mida antud piirkonnas kasvatati ja sellest tulenevalt oli gofio jahusegu piirkonniti erinev. Eestlastele on gofio sarnane kamaga.

Gofiost valmistasid guanchid kitsepiima või vett lisades nii jooki või paksemat putru kuni magusa mee ja mandlirullini välja. Samuti tehti ja tehakse gofiost tänapäevani soolaseid roogasid nagu escaldon de gofio – kuhu on lisatud lisaks gofiole ka kala ning maitseaineid ja -taimi.

Paljud söögikohad Tenerifel pakuvad ka eelrooga ehk tapast nimega croquetas, mis on erineva täidisega friteeritud suupiste. Croquetas’eid pakutakse nii kala, singi, juustu, spinati kui ka banaani (platano) täidisega. Sobib hästi kokku koos garbanzas compuestaga (kikerhernepada).

Potaje, mis on aedviljasupp on Tenerifel tavaliselt ilma lihata köögiviljasupp, mida serveeritakse väikeste portsjonitega eelroaks. Potaje on kerge ja tervislik, mis võib sisaldada kohalikke köögivilju, kikerherneid, kartulit ja maitsetaimi. Potaje retsepte on palju ja tavaliselt on igal guanchichel või restoranil oma isiklik retsept.

Carne de cabra – on Tenerife kohalik kodukitse liha, mida traditsiooniliselt hautatakse tunde, kuni liha on muutunud õrnaks ja mahlaseks. Kitseliha kõrvale sobivad hästi kohalikud kanaari stiilis keedetud kartulid ehk papas arrugadas. Lihatoitude hulgas on üheks populaarsemaks toiduks kohalike seas ka küüliku liha ehk carne de conejo – mida valmistatakse kas grillil või hautatakse näiteks conejo al salmorejo, kus küülikuliha marineeritakse paljude maitseainete ja maitsetaimedega vähemalt viis tundi. Seejärel hautatakse liha koos salmorejo kastmega (gazpacho ehk tomatisupi sarnane kaste). Küülikuliha serveeritakse koos kas värskelt küpsetatud saiaga (kohalikele leib ehk pan) või kanaari kartulitega – papas arrugadas.

Veel üks lihtne kohalik roog on carbanzas compuestas, mis eesti keeles võiks tähendada kikerhernepada. Roog sisaldab kikerherneid, kartulit, searibi ja chorizot, mis on kohalik teravamaitseline vorstike.

Kuna Tenerifet ümbritseb Atlandi ookean, siis on kohalikus menüüs, eriti kalurikülades väga palju erinevaid mereande alustades rannakarpidest (lapas) kuni suurte tuunikalade (atun) ja kalmaarideni (chocos) välja. Kohalik tuunikala toit on -  atun en adobo, kus kohalikest vetest püütud tuunikala marineeritakse kergelt veiniäädikas ja seejärel grillitakse. Lisandiks sobivad kõrvale suurepäraselt kohalikud kanaari stiilis valminud kartulid ehk papas arrugadas. Mereande süüakse ka friteeritult ehk frito ja grillitult ehk a la plancha.

Magustoitudeks Tenerife kohalikele on flan või quesillo – piimast valmistatud plaadikook, mida serveeritakse kas vahukoore ja meega või palmimeega või karamellisiipupiga. Samuti el frangollo - kohalik magustoit, mille on valmistamisel on kasutatud piima, maisijahu, sidrunit, muna ja suhkrut. Ka rosquillas – kohalikud väiksed õlis küpsetatud sõõrikud ning mousse de gofio – kohaliku kama ehk gofio kreemi magustoit meeldivad tavaliselt kõigile magusmokkadele.

Mägedes liha, rannikul kala

Kuna Tenerife on vulkaaniline saar ja kliima on muutuv kõrguse suhtes (kõige kõrgem tipp El Teide lausa 3718 metrit kõrge), siis erinevatel kõrgustel on ka levinuimad toidud erinevad. Näiteks head kohalikku kitsejuustu tasub minna otsima ja proovima ookeani kaldalt kõrgemale, lääne-Tenerifel asuvasse Teno Alto külla, kus tehakse legendaarset valget kitsejuustu, mis on väga maitsev koos kohaliku valge veiniga. Tenerife lõunarannikul olevas Adeje vanalinnas pakutakse imemaitsvat krõbekana. Põhja-Tenerife linnade tänavatel saab novembris proovida sütel küpsetatud kastaneid, mis on uskumatult maitsvad ja meenutavad maitselt lapsepõlve lemmikuid - lõkketuhas küpsenud kartuleid. Mereande on mõnus nautida ookeanivaatega rannarestoranis, näiteks Los Abrigose või Tajao kalurikülas. Ka kohaliku küülikuliha tasub otsida kas Tenerife põhjakaldalt või turismipiirkonnast kõrgemal asuvatest asulatest, kus elavad kohalikud jahimehed, kes käivad mägedes küülikujahil. Samades mägikülades pakutakse ka kitseliha, eriti levinud on kitse talleliha ehk baifo – nii kutsuvad kanaarid kitsetalle. Tenerifel on looduses väga palju erinevaid taimeliike, aga loomadega on lugu keerulisem, looduses võib siin vabalt liikumas kohata ainult küülikuid ja mufloneid ehk metsikuid lambaid.  Mõlemate arvukust reguleerivad kohalikud jahimehed.

Grillimine Tenerifel

Täpselt nii nagu eestlased armastavad looduses liha grillida, nii armastavad ka Tenerife elanikud igal pühapäeval käia perega grillimisplatsil grillimas ja pereringis aega veetmas. Kuna Tenerifel on vihm haruldane ilmastikunähtus, siis võib lahtist tuld looduses teha ainult selleks ettenähtud kohas ehk ametlikul grillimisplatsil. Tenerifel on aastaringselt väga suur metsatulekahjude oht tänu meie kuivale kliimale.

Grillimisplatsile võtavad kohalikud kaasa kodus ettevalmistatud liha: küüliku-, kitse-, sea- või kanaliha ja grillivad seda tulel või sütel. Vastavalt kohalikule maitsele ei küpsetata liha kaua, pigem jääb see eestlase maitse jaoks natuke tooreks. Liha kõrvale süüakse toorsalatit ja juuakse peale kaasa võetud veini, mis on tihti oma perekonna poolt tehtud. Samuti magustoiduks mingi suur kook kaasa meisterdatud, kohalikud oskavad teha väga maitsvat tiramisu kooki.

Kui teistel nädalapäevadel on grillimisplatsid tühjad, siis vastupidi pühapäeviti on väga keeruline leida vaba kohta. Grillimisplatside kasutamine on Tenerifel tasuta. Grillimisplatsidel on olemas

• väligrillid,

• vesi käte pesemiseks (mitte joomiseks)

• WC koos kraanikausiga

• tihti ka laste mänguväljak.

Restoraniskäik

Selleks, et saaksite kohalikke roogasid maitsta tuleb minna kohalikku söögikohta. Tenerifel tuleb olla valmis hispaaniakeelseks teeninduseks. Kuigi Tenerifet külastab aastas umbes 6 000 000 turisti, ei oska enamik kohalikke ka lihtsamaid inglisekeelseid väljendeid. Inglise keeles saab hakkama suuremates kuurortides ja suuremates linnades.

Kui te olete omale sobiva söögikoha välja valinud ja olete omale sobiva vaba laua leidnud, siis istuge rahulikult lauda ja oodake teenindajat. Kui teenindaja tuleb siis küsib ta teilt esimesena, mida te soovite toidu kõrvale juua. Kuna Tenerifel asub palju erinevaid viinamarjaistandusi ja veinimõisaid ehk bodegasid, siis soovitame kindlasti teha tutvust Tenerife kohalike viinamarjaveinidega. Kuna viinapuid on siin kasvatatud ja veini tehtud juba 15. sajandi lõpust, siis on Tenerifel võimalik proovida väga vanadest viinamarjasortidest valmistatud veine. Esimesena peaks nimetama ära kohe kõige rohkem kuulsust toonud viinamarjasordi Malvasia, millest valmistati Malvasia veini, mida tunti laias maailmas Canary wine nime all. Seda kuulsat Malvasia veini on teiste hulgas nimetanud nii Shakespare oma teostes ja samuti olevat õnnistanud sellega ka Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklatatsiooni Benjamin Franklin. Lisaks Malvasiale kasvatatakse siiani meil vanu ja tuntud viinamarja sorte nagu Listan Blanco ja Listan Negro. Aga kohalikule elanikule maitseb kõige rohkem värske ja puuviljalise maitsega vein Afrutado, mida pakutakse Tenerifel nii valget, punast kui ka roosat värvi. Kellele vein ei meeldi saab tellida omale kohalikku õlut nimega Dorada, mis eesti keeles tähendab kuldne. Muidugi saab alati tellida ka mineraalvett või mingit limpsi. Piraadikülas Masca saab isegi kodus valmistatud kaktuse ja sidruni limpsi. Kraanivett Tenerifel toitlustusasutustes ei pakuta. Kes tahab täpsemalt teada miks, siis lugege läbi see artikkel meie joogiveest.

Kanaari saartel ja Tenerifel koosneb toidukord kolmest käigust.

Esimene käik on eelroog ehk tapas. Tapaseks pakutakse tihti toorsalatit, milles on tavaliselt lehtsalat, sibul, avokaado, tomat, papaya, kurk, oliivid ja/või muna, millele lisatakse juurde maitse järgi oliivõli või veiniäädikat. Tapaseks on veel kohaliku  kitsejuustu viilud, nii värskelt kui küpsetatuna (queso asado), friteeritud väiksed rohelised paprikad - pimientos de padron, küüslauguga võis praetud krevetid - gambas al ajillo, kohalikud koorega keedetud kanaari kartulid - papas arrugadas ja muidugi kõige tavalisem eelroog, mis tavaliselt serveeritakse ilma eraldi tellimata, on kohalik sai (kohalike jaoks leib) koos kanaari kastmetega - pan y mojo. Eelroogade valik, mida Tenerife erinevates toitlustusasutustes pakutakse on väga pikk, lisaks eelmainitule võib sealt leida ka: croquetas (kroketid), piruletas de gambas (mees küpsetatud krevetid), chopitos (friteeritud minikalmaarid), tortilla (hispaania omlett) jne. Tihti juhtub nii, et kõht saab täis juba ainult eelroogadest ehk tapas’test.

Teiseks käiguks on pearoog, mis on tavaliselt kas liha, kala või kana ja sinna kõrvale pakutakse soovi korral ka traditsioonilisel viisil valmistatud kanaari kartuleid papas arrugadas.

Kolmandaks käiguks on magustoit. Magustoidu asemel või koos magustoiduga serveeritakse ka kohvi. Kohvi saab siin nii piimaga (cafe con leche), piimata (cafe americano), väike kohvi (cortado), alkoholiga (barraquito- kondentspiimaga ja apelsinilikööriga, carajillo – must kohv koos brandyga ja kakaojook koos brandy või kohaliku viinamarjapuskari ehk parraga (lumumba). Kuigi lumumba on väidetavalt omale nime saanud hoopis Kongo poliitiku Patrice Lumumba järgi, kes oli Kongo Demokraatliku Vabariigi esimene peaminister. Tenerife restoranides ja guanchichedes ei ole magustoitude valik väga rikkalik. Tihti pakutakse ainult ühte või kahte magustoitu, aga need on reeglina ise valmistatud, levinuimaks tavaliselt flan ehk quesillo ja mousse de gofio.

 Peale sööki, tuleb kelnerile teatada, et soovite arvet („La cuenta, por favor!“) ja olge valmis selleks, et arve saamisega võib minna rohkem aega kui söögi tellimise ja ootamisega. Kui lõpuks arve saabub, siis toob kelner koos arvega ka väikse pitsikese(chupito) likööri või mingit muud alkohoolset jooki, mille eest raha juurde ei küsita. Tasuda saab kelnerile nii sularahas (€) kui kaardiga, sest nüüd on kaardimakse terminal isegi väikestes külakõrtsides tavaliselt olemas.

Kes Tenerifele on juba kohale jõudnud, siis soovitan süüa nii lihtsama kohaliku toiduga guanchiches, degusteerida Tenerife veine kohalikus veinimõisas ehk bodegas, käia ookeaniäärses kalurikülas kalarestoranis, süüa krõbekana Adeje linnakeses, proovida festivalide tänavatoitu ja kirsiks tordile jääb Michelini tähega restorani külastus.

Soovitame gurmeesõpradele!

Võimalus on tellida Tenerife24-lt SOOVITUURINA Tenerife24 Kanaari Gurmeetuur, mille jooksul näete ka saart - käiakse kahes pealinnas (Santa Cruzi ja La Laguna vanalinnas), muinasjutulises ja endeemikutest pungil Anaga loorberimetsas ning Tenerife põhjakaldal koos eestikeelse professionaalse giidiga, väikebussiga, väikeste gruppidega ja imelise Kanaari gurmeelõunasöögiga! Kogu päev on täis juttu gurmeest ja degusteerimisi nii Aaftika turul kui kõigis peatustes, rikkalikust kanaari stiilis lõunasöögist rannarestoranis rääkimata!

Mõnusat seiklemist Tenerife toidumaastikku mööda iseseisvalt
või meie Kanaari Gurmeetuuriga!