Milline on ilm Tenerifel ning mis asi on “calima” ehk kaliima?
Mis ilm on praegu Tenerifel?
Siit näed ilma Las Americases, kus asub meie Tenerife24 kontor ja seitsme päeva ilmaennustust! Pane tähele, et Tenerife mitme kliimavööndi tõttu võib ilm erinevates saare ilmakaartes erineda.
Kanaari saari kutsutakse ka „igavese kevade saarteks“ – nimelt on siin aastaringselt väga mahe ja mõnus kliima. Tenerifel näiteks kõigub aastas keskmine päevane temperatuur ainult 10 kraadi (+21 kuni +31 kraadi vahel). Kõige soojem on august ja september ning kõige jahedam on jaanuar ja veebruar. Sellise väga stabiilse kliima tagab siia Atlandi ookean, mille veetemperatuur ei lange Tenerife rannikul reeglina alla +19 (jaanuar, veebruar) ja ei tõuse ka üle +24 kraadi (august, september). Ehk talvel ei lase ookeanivesi õhutemperatuuril väga madalale langeda ja suvel jälle hoiab seda mahedalt soojana (mitte tuulisena nagu Aafrikas).
Mis on kaliima ja kust ta tuleb?
Calima, mis õigupoolest tähendab eesti keelde tõlgituna udu või vine, on ilmastikunähtus, mis tekitab alati Kanaari saari külastavates inimestes küsimusi. Nimelt Kanaari saartel ja sealhulgas ka Tenerifel võite saada osa kogemusest nimega – kaliima. Mida see kaliima või siis õigemini „kuiv udu“ endast kujutab? Nimelt Kanaari saared on küll Hispaania kuningriigi territoorium aga Mandri-Hispaania jääb Tenerifelt umbes 1500 kilomeetri kaugusele. Hoopis lähemal asub Tenerife ja kõik teised Kanaari saared hoopiski Aarika mandrile. Tenerifelt on Aafrika rannikuni ainult 250 kilomeetrit ja seega mõjutab Kanaari saarte kliimat oluliselt ka Aafrika manner ja kõik seal toimuv.
Aeg-ajalt liiguvad aga Aafrika rannikult üle Atlandi Ookeani soojad ja kohati lausa kuumad õhumassid, mis tõstavad oluliselt õhutemperatuuri ja samuti kannavad need õhumassid endaga kaasas ka peenikest liivatolmu, mis pärineb Aafrikast Sahara kõrbealadelt. Just sellist loodusnähtust, kus soe/kuum Aafrikast pärit kuiv ja liivatolmuhägune õhumass liigub üle Atlandi Ookeani ja Kanaari saarte - kutsutaksegi kaliimaks. Kaliima ajal on õhuniiskus ääretult madal, jäädes vahemikku 17% - 20% ja õhutemperatuur tõuseb märgatavalt - isegi 10 kraadi tavapärasest kõrgemaks. Suvel, kus paiguti on niigi +30 kraadi õhusooja lisandub veel kuni +10 kraadi võib osaks saada ühest päris „huvitavast“ kogemusest. Tööd ei ole sellise kuumaga päeval üldse lihtne teha. Samal ajal on õhus palju peenikest liivatolmu, mis ärritab juba niigi kuivasid limaskestasid ja põhjustab paljudele nohu ja köha, mis on organismi kaitsereaktsioon, et väljutada kehast võõraid tolmuosakesi. Sellepärast on kaliima ajal eriti tähtis juua palju vett, siis on kehal mida kasutada võõrkehade väljutamiseks ja käia ka palju ujumas ja duši all. Kaliima ei ole ilmastikunähtus, mis külastab Kanaari saari regulaarselt või teatud aastaaegadel. Kaliimat esineb kõikidel aastaaegadel ja kõikidel kuudel aastas. Tavaliselt kestab kaliima 3-4 päeva ja siis on jälle kõik tavapärane ja meie paradiisisaared töökorras – päikesepaisteline taevas sinine ja selge.
Mida peab kaliima puhul teadma?
Kaliimasid on väga erineva intensiivsusastmega – kõik oleneb sellest kui palju on õhus peenikesi tolmuosakesi. Kui on väga tugev kaliima, siis Kanaari saarte valitsus või erinevad omavalitsused annavad välja hoiatuse ehk “alerta” – soovitatav on püsida kodus ning väga tugeva kaliima puhul soovitatakse välistada kõik välitegevused, riiklikud asutused lausa keelavad välistegevused oma käsupiirides ära. Tavaliselt siis kui meil on õhus mõõdukas kaliima on õhu läbipaistvus vähenenud. Hea on mõõdupuuks võtta naabersaarte nähtavus. Kui 40 km kaugusel asuv naabersaar La Gomera Tenerife lõunarannikult ei paista on keskmisest tugevam kaliima ja kui paistab hästi siis on nõrgem kaliima. Turiste keskmine kaliima ei sega, pigem talvekuudel kui ilma kaliimata on õhutemperatuur +22, siis kaliimaga tõuseb see +28 - +30, mis teeb kõigile siin keset talve hoopis rõõmu. Päevitada on võimalik ka kaliimaga – saab pruuniks küll ka läbi liivatolmu. Väga tugeva kaliimaga, kui päikest näha ei ole, siis pole mõtet päikest võtta ja reeglina ei taha ka, sest tugeva kaliimaga kaasneb ka suur tuul, mis keerutab õhus ringi Sahara peenikest liivatolmu ja on ebamugav. Kohalikele elanikele on kaliima muidugi paras tüütus kuna kogu majapidamine on tolmu täis ja niigi kuivas kliimas on väga suur tuleoht. Põllumehed peavad jälgima, et kaliima nende saaki üle ei küpsetaks või ära ei kuivataks. Ja väga paljudel tekib lendleva peenikese tolmu suhtes allergiline reaktsioon, mille vastu minnakse leevendust otsima haiglate traumapunktidesse. Samas loodusele on kaliima tasakaalustava mõjuga. Nimelt on kaliima uurimisel leitud, et kaliima tolm rahustab liikudes üle Atlandi Ookeani tsükloneid, mis põhjustavad suuri torme ja sama Sahhaara liivatolm, kui ta jõuab üle ookeani Amazonse jõgikonda, on väga heaks väetiseks või nö vitamiiniks oma mineraalidega suurtele vihmametsadele.
40 aasta tugevaim kaliima
2020. aasta ei olnud eriline mitte ainult maailmas toimuva eriolukorra tõttu - Kanaaridel nägime 40 aasta tugevaimat kaliimat, kus õhk oli kuum, paks ja liivaosakestest tumeoranž! Olukord oli nii intensiivne, et see tegi tollel aastal kiire lõpu ka Kanaari saarte suurimale ja tähtsaimale pidustusele - Karnevalile! Kuigi tänavapidustused ikkagi enamjaolt toimusid, siis rahva tervist ja heaolu silmas pidades lõppesid need suhteliselt kiirelt. See 2020. a veebruarikaliima, või meie endi valitud hüüdnimega “tuumakaliima” kestis siiski vähem kui nädal ja pärast jäi ainult paks liivatolmukiht tänavatelt, terrassidelt ja autodelt maha pesta!
