Mis on põrgukuristik ehk Barranco del Infierno?
27.september 2019
Seekord käisin matkamas Tenerife lõunakalda lähedale jääva juba tuntud Barranco del Infierno matkarajal. Barranco del Infierno matkarada algab Adeje linnakesest, mis asub Los Cristianosest 15 minutilise autosõidu kaugusel. Kohale saab nii liinibussi, auto kui ka taksoga. Rada algab siit.
Kes tulevad autoga, siis soovitan auto parkimiseks aega varuda. Matkaraja alguses eraldi parklat ei ole ja tänaval on parkimiskohtade arv piiiratud ning vaba koha leidmine võib aega aega võtta olenevalt päevast ka niikaua et nõrgema närviga autojuhil võib matkamise isu lõpuks äragi kaduda. Aga ärge andke alla – parklaid tegelikult leiate – ka tasulisi sealsamas lähedal.
Barranco del Infierno matkarada on tasuline ning iga päev lubatakse rajale haruldase looduse säilitamist ja ohutust silmas pidades maksimaalselt vaid 300 matkajat. Pilet maksab turistile 8€ 50senti, kanaari saarte elanikule 4€ 50senti, Adeje omavalitsuse elanikule 2€ 50senti ja alla 12-aastaste laste pilet on 50% odavam. Rajale lubatakse lapsi, kes on vähemalt 5 aastane. Kõigil matkajatel peab kaasas olema isikut tõendav dokument.
Matkarada on suletud kui puhub tugev tuul, sajab vihma või on mingil muul põhjusel tekkinud varingu oht.
Kellel on kindel plaan rada läbida, siis soovitan omale sobiv aeg ette broneerida internetist või minna kohapaele raja alguses olevasse piletiputkasse. Internetis matkamise aja broneerimisel soovitan eelistada hommikusi aegasid (muidugi kui on mida valida).
Rada avatakse 08.30 ja suletakse 17.00.
Olen läbinud matka algusega kell 10.00 ja kell 12.00. Kell 10.00 algus oli mõnusam kuna rajal oli rohkem varjulisi kohti ja päike ei olnud veel jõudnud kuristiku seina tuliseks kütta.
Barranco del Infierno tähendab eesti keelde tõlgituna põrgu kuristikku. Üks põhjus miks seda kuristikku nii kutsutakse on see, et kuristikus on kohti kuhu päike kunagi ei paista.
Üks legend pajatab loo sellest, et seal toimus kunagi alatu reetmine. Legend räägib, kuidas Adeje menceyl (mencey = guanchide kuningas) Acaymol, kes oli Tenerifel kõige rikkam ja tugevam ning tema naisel Sarol, kes oli erakordselt ilus guanchitar olid kaks poega: Saure ja Xampo. Xampo oli küll noorem, aga ta oli väga ilus ning kõige tugevam ja osavam kanaari maadluse ehk lucha canarias meister, keda polnud mitu aastat keegi suutnud võita.
Kuna Xampo oli väga oli ilus ja tugev, siis ta jäi silma guanchitar Iorale, kes oli välimuselt väga ilus aga seest külm ja teda lummas rohkem Xampo positsioon kui Xampo ise. Xampo arvas, et Iora armastus on siiras ja nad hakkasid kurameerima. Ühel päeval sattus esmasündinud prints Saure kohta, kus Iora oma karja hoidis ja teda lummas Iora ilu, kuigi saarel oli väga palju väga ilusaid guanchitare, siis ikkagi ihaldas Saure omale venna pruuti Iorat. Ta hakkas Iorale rääkima, kuidas temaga koos elaks Iora külluses, tänu tema positsioonile. Samas rääkis ta sellest, et oleks vaja vabaneda Xampost. Saure ei julgenud ausas võitluses Xampoga rinda pista, kuna ta kartis, et ta jääb Xampole selles alla. Saure pidas Ioraga plaani kuidas vabaneda Xampost nii, et ei tuleks nende peale needust ja isa, mencey (ehk kuningas), ei kahtlustaks midagi.
Kui plaan oli valmis, meelitas Iora Xampo mägedesse, mis asub tänase Barranco del Infierno kohal ja nad üritasid koos Saurega teda kavalusega kuristikku servalt alla lükata. Sellel ajal tuli kuristikus olnud koobastest veel suitsu ja väävli auru, mis inimesi segaseks tegi (guanchid uskusid tol ajal, et teatud koobastest tulid välja kurjad vaimud, kes tegid inimesi haigeks ja kurjaks). Barranco del Infierno koopad olevat olnud ühenduses maa sees asuva põrguga ehk allmaailmaga. Kui jumalad sellist suurt reetmist nägid, siis tõusis suur torm, maa väriseses ja laava hakkas voolama. Legendi järgi Xampo sai küll reeturlikust plaanist aimu, tal õnnestus reeturlik vend ja pruut kuristikku läkitada, aga ennast ta päästa ei suutnud.
Tänasel päeval enam kuristikus laava ei voola ja suitsu ei tule aga nimi on ikka põrgu kuristik.
Matkarada asub Barranco del Infierno looduskaitsealal. Enne matkarajale asumist teeb kaitseala töötaja teile instruktaazi, kus teile antakse teada kui pikk on rada, kui kaua matkamine kestab, millisel raja lõigul peatuda ei tohi, linde ega loomi toita ei tohi, mida teha kui on varing jne. Infot antakse inglise, saksa, hiapaania keeles vastavalt sellele, mis keelt külastajad oskavad. Eesti ega vene keeles infot ei saa, aga instructor tönkas meiega paar sõna soome keeles küll.
Kui matkalised on andnud teada, et nad said jutust aru, siis pannakse kõigile kiivrid pähe (matkarajal olles ei tohi ise seda peast ära võtta) ja matk võib alata.
Ametlikult on matkaraja pikkus 6,5 km ja matka kestvuseks pakutakse 3,5 tundi.
Minul näitas Viewranger äpp matka pikkuseks 8,37 km ja aega kulus matkale 2 tundi ja 43 minutit. Erinevus tuleb sellest, et äpp ei suuda kuristikus tuvastada reaalselt läbitud vahemaad, kuna mobiiltelefoni levi kohati ei ole ja programm hakkab ilmselt ise oletama, kus matkaja liikus. Samuti ei ole suurt abi tänasest kõrgusegraafikust, kuna selle järgi oleks ma JUSTKUI käinud matka lõpus ka kuristiku kohal KÕRGUVA mäe otsas, mida me muidugi ei teinud sest see oleks väga ohtlik kui mitte võimatu nagu te näete kui pilte vaatate. Sellist anomaaliat esineb kõige rohkem kitsastes kuristikes matkates.
Barranco del Infierno kuristikus on muljet avaldav looduslik mitmekesisus. See on ainulaadne võimalus matkata Tenerife lõunakuurordi lähedal ning näha ühel matkarajal nii poolkõrbelist loodust (kanaari piimalill, kestvikud) ja kilometer edasi on juba termofiilsetes metsade kasvavad taimed (draakonipuu, metsik jasmiin, harilik hiidroog, kanaari paju), raja kaugemas nurgas kasvavad raja kohal kuristiku serval kanaari männid.
Kuristiku põhjas voolab väike oja, kus elavad kohalikud konnad (kevadel kui mtakasin samal rajal, esitasid konnad meile korraliku kontserdi). Barranco del Infierno looduskaitsealal elab ka palju linde (kullid, kotkad, öökullid, punalinnud, kanaarilinnud). Eestlastele tuttava lauluga on kindlasti kanaari sinitihane, laul kõlab nagu eesti tihasel. Loomadega on lugu nigelam, minul on õnnestunud näha ainult sisalikke ja gekosi liikumas.
Matkarajal on palju ilusaid ja võimsaid vaateid, mille kroonijuveeliks on ikkagi raja lõpus olev ca 200 meetri kõrguselt langev veejuga. Tenerifel kui vulkaanilisel saarel on aastaringselt voolav magevesi üliharuldane, aga selline juga on täiesti unikaalne. Juga langeb väikesesse veekogusse, kus matkajatel on ujumine keelatud. Selle järele, et kõik kenasti käituks haruldase looduimega, valvab seal pargivaht.
Kui juga imetletud ja pildid tehtud, tuleb tagasi liikuda sama rada mööda.
Rada ei ole raske ja peaks olema jõukohane kõigile, kellele meeldib looduses liikuda. Oma vahelduva looduse poolest on kindlasti väga mõnus matkamine. Raja alguse ja lõpu kilomeeter on tänu päikesele natuke raskem, seal on tavaliselt korralikult kuum ja raja see osa rajst väärib temperatuuride tõttu igati oma nime - põrgu kuristik.
Riietuseks sobivad lühikesed püksid ja T-särk, aga seljakotis võiks kaasas olla ka dressipluus või mingi muu pikkade varukatega riietusese, juhuks kui matkaraja varjulises osas peaks jahe hakkama. Jalanõudeks valige kinnised jalanõud, mis ei ole libeda tallaga (kivid võivad niisked ja libedad olla). Minul olid jalas matkasaapad, mis on muidugi kõige parem jalanõu matkamiseks.
Matkajatel soovitan joogivett kaasa võtta vähemalt 1 liiter matkaja kohta. Kes kardab, et kõht läheb tühjaks, siis pange mingi puuvili kotti (minul olid kotis kohalikud banaanid). Rajal toitlustusasutust ei ole, samas kohe peale matka saab minna kõrvalolevasse legendaarsesse kohalike restorani, kus avaneb supervaade Adeje linnakesele ja Barranco del Infierno kuristikule. Restorani nimi on “Otelo” ja seal pakutakse väga head kanaari retsepti järgi valmistatud krõbedaid kanakoibi.
Kokkuvõtteks on tegemist väga mõnusa matkaga, kus on palju imelisi vaateid, huvitavaid taimi, linde ja muidugi looduslik juga.
Kuna matkajate arv on rajal piiratud (max 300 matkajat päevas), siis saab üsna rahulikult matkata ja olemist nautida, ilma, et keegi väga segaks. Võrreldes teiste minu poolt läbitud matkaradadega Tenerifel on siin muidugi kõige rohkem rahvast (Masca rajal oli veel rohkem rahvast, aga seda ma täna ei arvesta kuna hektel Masca matkarada on ikka veel suletud).
Vaata ka postitust meie Facebooki lehel siit lingilt.
Järgmises matkablogis läheme Tenerifel asuvasse kuulsasse Decathloni spordikaupade kaubamajja ja näitame, kus see asub, kuidas sinna kuurordist pääseb, milliseid matkatarbeid seal pakutakse ja kui palju need siinmail maksavad. Ikka selleks, et kellelgi matk varustuse puudumise pärast tegemata ei jääks.
Giid Gennost endast loe lähemalt siin ja teiste matkaradadega Tenerifel saad tutvuda siin.
